25 June, 2017

Aiailu ;)

Hosta


Lupiin


Võõrasemad









Varemerohi

Pargiroos





Natsa sai sireleid nüsitud.

24 June, 2017

Kodutud koerad ja üksikud hinged

27. Raamat kirjastuse Varrak sarjast „Varraku ajaviiteromaan“.
" Kodutud koerad ja üksikud hinged "
Autor: Lucy Dillon
Tõlkija: Riina Jesmin
Lehekülgede arv: 366
Kirjastus: Varrak
Aasta: 2012



„Inglise kirjaniku Lucy Dilloni (snd 1974) südamliku romaani „Kodutud koerad ja üksikud hinged” (2009) keskmes on kolm naist. Kallimast ilma jäänud ja tasuvalt töökohalt lahkunud Rachel pärib tädi maamaja ning koerte varjupaiga. Eneselegi üllatuseks leiab ta kodutute koertega tegeldes uue armastuse ja elu mõtte. Lahutatud üksikema Zoe kohtab tänu koerale oma unelmate printsi. Natalie, kes on tagajärjetult üritanud last saada, leiab lohutust neljajalgsest sõbrast. Omaette tegelased on koerad, kelle elusaatust kirjeldatakse sügava kaasaelamisega. Ka ise koeraomanikust Dillon on kirjutanud veel kolm romaani: „Tantsukursus” (The Ballroom Class, 2008), „Tagasi õnne juurde” (Walking Back to Happiness, 2010) ja „Õnneliku lõpu saladus” (The Secret of Happy Ever After, 2011). „

Selle teema all oli plaanis hoopis üks teine raamat. Juhtus aga nii, et raamatukogus olid Varraku ajaviiteromaanid eraldi riiulis ja teiste peal, pilt nähtaval (enamust raamatutes nähtavad ju vaid küljed), lebas see raamat oma üliarmsa kaanega. Kohe rabasin raamatu endaga kaasa. Natuke pelgan ilusa kaanekujundusega raamatuid. Tihti ei ole sisu sama meeldib. Selle raamatu puhul tekitas sisu minus sama positiivseid emotsioone, kui kaanel olev pilt koerast ja inimesest. Tegelasteks ongi koerad ja inimesed. Keeruliste saatustega. Raamatus ristuvad mitme inimese lood. Kohtumised on armsad, aga ka veidi traagilised. Suhted on keerulised, kuid neid aitavad siluda justnimelt koerad oma siiruses ja aususes. Koerte varjupaik on sündmuste keskseks kohad ja sündmused on paeluvad. Raamatu sisu tundus mulle veidi sügavam, kui lihtsalt üks ajaviiteks loetud raamat.

Nautisin raamatut väga. Kuigi ma pole teisi sama sarja raamatuid lähiajal lugenud ( ei julge väita, et üldse pole), siis julgen igati soovitada just seda raamatut lugeda. Nutta saab ka, vähemalt mina sain .
„Nagu lapsega“, ütles Rachel valukihvatusega.
„Raskem kui lapsega, „ ütles kolmas hääl ja mõlemad pöörasid ukse poole, kus seisi Georg, käed rinnal vaheliti.
„Laps võib sulle öelda, mis tal viga on, samal ajal kui sina ja koer peate teineteise keele selgeks õppima. Mõnel inimesel pole kannatust, aga see pole koera süü.“

***
„ Kui kõik muu untsu läheb, siis minu nõuanne, kui see midagi väärt on: mine koeraga jalutama. Isegi kui vastust iial ei tule, oled selle ajaga kellegi õnnelikuks teinud ja minu arust on see suuremas plaanis tähtis.“

***
„Koerad on väga head kuulajad. Ei ürita sulle nõu anda nagu inimesed.“

Jaani chill :)

Kui kuhugi mujale jaanide ajal minna ei ole, siis alati on üks mõnus koht, mõnusate inimestega ja sooja saunaga. :) Kõige mõnusam on asja juures see, et saan kaasa võtta oma karvase ingli Simsoni. Tema on alati käpp kõikjale minema. Tore, kui saab talle sellega rõõmu valmistada. Üksi kodus konutada on ju nii igapäevane ja igav tegevus.
 Onu uus grill.
 Jaaniussikesi otsima ;)

 Jaanilõke.
 Üleval 2016 a ja all 2017 a. Koht sama, aga väikesed (ja pildi taga veidi suuremad) erinevused.

Päri mõisa varemed

Päri mõis on minu mäletsustes huvitaval kohal. Ema lapsepõlvekodu asub Päri külas. Lapsepõlves said suved alati veedetud seal. Nii me vennaga (ja mõnikord ka vanatädi lastelastega) sealsetes kohtades mängisime. Ka Päri mõisa varemete juures. Mäletan mõisapargis ohtlikku auku, kudu Dannu (meie koer) oleks äärepealt sisse jooksnud. Mäletan ilusaid metstulpe. Mõisavaremeid, mis olid mõnusad turnimiseks, kuid veidi hirmutavad. Mine tea millisest pimedast nurgast mõni silmapaar jälgida võib ;).
Mõisaparki sattusime siiski harva. Enamasti möllasime mõisapargi kõrval olevas paeaugus :). Kus muide on rohkem aastaid, kui minul elatud, alati tehtud jaanilõket. Viimastel aastatel on jaanilõhhe eest hoolitsenud minu onud. Kuigi külas palju rahvast enam alles pole, ikkagi mõned tulevad kokku lõkke ümber.

2005 aasta jaanide paiku toimus Päri külas esmamainimise tähistamise üritus. See on ka meeles. Siis pandi mõisa varemetele teabetahvel. Toimus mõnus üritus mõisa varemete juures ning pandi esmamainimise 555 aastapäeva kivi. (Kui Risti-Virtsu maanteelt Turplast Päri külla keerata Lemmikküla-Jõgisoo tee, siis u 680 m pärast, paremat kätt, männimetsa ääres).



Päril (varasemad kohanimed“Kattentappe“ ja „Kattentack“) on seljataga pikk ning rikas ajalugu. Esmamainimine
oli teadaolevalt 1450.a. seonduvalt Kattentappe mõisa ostu-müügilepinguga. Mõisakoht
on kuulunud Swarthof-idele, Üxküll-idele,Berg-idele, Pilchau-dele, Maydell-idele. 17.sajandil eraldati Päri
mõisast Jõgisoo. Aastal 1730 moodustati eraldi üksusena Päri mõisa koosseisus Turpla mõis (karjamõisana).
1860. aastal valmis Turplas uus postijaam – oma aja ja oma regiooni posti-,reisi-ja transiidikeskus.
!851.a. asutati Päri kool – Kullamaa keskkooli eelkäija – milline alustas tegevust Päri mõisa keldrikorrusel.
Esimeseks koolmeistriks oli Kuitaw Pleimann, kes pidas seda ametit 35 aastat.
Siinkandis toimetas 19.sajandi teisel poolel Karl Bleimann – väljapaistev sepp ja masinameister, kes muuhulgas
valmistas ka auru-viljapeksugarnituure ning jagas asjakohast õpetust paljudele. Läbi aastasadade, kõikide
ajaloo keerdkäikude kulgedes, on  siinmaile jätkunud töökaid, edumeelseid ja haritud inimesi.
/tekst Päri Küla Seltsi asutamise dokumendist/

Kahjuks on mõisapark ja varemed peidus ning nendeni pole kerge saada. Minul õnnestus jaanide ajal vaatamas käia tänu sellele, et onu oli niitnud umbrohtu raja sisse. ;)





23 June, 2017

Roosa pulm

Hakkan vaikselt ennast küll kordama, aga mulle meeldib väga teha sellised nn kordussoove. Seekord siis taas edastas soovi keegi, kellele olen juba varem meisterdanud. Angelikale sai tehtud see roosa karp. Ja nüüd oli usaldatud mulle lausa kingitus pruutpaarile. Karp, kiletaskutega album 100 fotole ja rahataskuga kaart. Teemaks valge ja roosa :).
Suured tänud usalduse ja võimaluse eest näppudel tegutseda lasta :).






21 June, 2017

Ära armasta mind enam

VV " Ära armasta mind enam"
Autor: Tea Lall
Lehekülgede arv: 128
Kirjastus: Fantaasia
Aasta: 2016



"Eesti Kirjanike Liidu 2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teos „Ära armasta mind enam“ on aktuaalse teemapüstitusega nüüdisaegsest Eesti elust kõnelev romaan, milles kolme teismelise pilgu läbi kajastuvad tänased pereprobleemid: ajal, mil isad-emad lähevad Soome tööle ja perekonnad lagunevad, jäävad lapsed üksinda ning on sunnitud vara täiskasvanuks saama.Raamatus kirjeldatakse kolme sõbra, klassikaaslase elu, kelle vanemad on elu hammasrataste vahele jäänud. Nad püüavad üksteist toetada ja sõpradele abiks olla, üritades ema sotsiaaltöötaja tulekuks kaineks turgutada või põgenedes kodust oma lemmikpaika, mahajäetud üksildasse hoonesse, kust nad leiavad ühe kummalise kirja."

"Oh mu kallis laps, miks see maailm on selline nagu ta on".

See raamat on hea, lausa väga hea. Kuigi lehekülgedelt karjub vastu palju valusat. Ilusatud pole (valetan, sest tegelikult pani mind imestama peategelaste suutlikust olla nii head, kuigi neid ümbritses palju halba), seepärast ei ole detailid kenad, aga ausad on need küll. Kohati oli valus lugeda ning ikka ja jälle mõtlesin, kõigest hoolimata on endal ikka väga vedanud. Kuigi minugi lapsepõlv polnud kerge. Õnneks on mul maailma parim ema, kes suutis säästa lapsi ning teha nii, et mälestustes ei meenuta end "kollid". Selles raamatus on vanemad teistsugused. Kahjuks on reaalselt väga palju samasuguseid vanemaid, kellel kõige muu kõrvalt ununeb ära laste heaolu. Ma arvan, et see raamat suudab panna ükskõik millise taustaga lugejat veidi kauemaks mõtlema loetu üle ja elu üle.
Aga raamat mulle väga meeldis. Kirjutatud on väga hästi ja sisu on samuti hea. Tundub super kirjanik ja seepärast tema raamat "Katki" saab kindlasti millalgi läbi loetud.
Lugemist alustades mõtlesin, kas raamatust selgub, millest tuleb selline pealkiri (alles hiljuti mõtisklesin ühe teise teose puhul samal teemal, jäi ebaselgeks pealkirja valik). Selgus. Ja selle lause taust on valus!

Kaardid

Kohe on näha, et olen usin olnud ;).